Vee olulisus meie igapäevases elus

//Vee olulisus meie igapäevases elus

Vee olulisus meie igapäevases elus

22.märtsil tähistatakse rahvusvahelist veepäeva. Loe, miks igapäevane veejoomine on oluline Sinu tervise jaoks.

Vesi kaitseb organismi

Vee hulk inimese kehas sõltub vanusest: imikutel 75%, noorukitel 65%, täiskasvanutel 60% ja eakatel inimestel 55% kehamassist.

Vett on vaja toitainete ja hapniku transportimiseks kõigi keharakkudeni, toidu muundamisel energiaks ja toitainete omastamiseks. Vesi hoiab kehatemperatuuri stabiilsena ja kaitseb elutähtsaid organeid, osaleb kehavormide säilitamises ja on oluline naha tervisele. Vesi aitab organismil vabaneda jääkainetest: uriiniga väljuvad kehast paljud jääkained, vesi (pisarad, sülg) uhub ära ja lahjendab ärritavaid aineid.

Väsimuse puhul võib aidata klaas vett!

Tundes ennast väsinud ja uimasena, tasub alustada klaasitäie puhta veega, millele võid sisse pigistada veidi värsket sidrunimahla.

Veepuudus kehas aeglustab kõiki ensümaatilisi protsesse, mis toob kaasa väsimuse ja kurnatud oleku. Väsimus aga annab kehale signaali, et energia saamiseks võiks midagi süüa. Sageli näksime lõputult, kuna on tunne, et “tahaks midagi, aga ei tea mida”. Sellisel puhul tasub alati alustada klaasitäie veega ning oodata – võib-olla vajas keha just seda. On teadusuuringuid, mis viitavad sellele, et regulaarne veejoomine aitab kiirendada ainevahetust ja vähendada kehakaalu.

Veepuudus ja kõrge vererõhk

Kõrge vererõhk on paljude jaoks suur probleem, mis võib osutuda isegi eluohtlikuks. Kui keha on normaalselt veega varustatud, siis on vere veesisaldus 92%. Kui see aga juba veidi langeb, siis on see üks põhjus vererõhu tõusuks. Soovitus ärrituse puhul klaas vett juua võib selles valguses osutuda elupäästvaks.

Vesi on kasulik nahale, seedimisele ja lihastele

Piisav veejoomine aitab hoida naha särava, terve ja noorena. Nahk on keha suurim eritusorgan – selle kaudu väljub palju toksiine ja jääkaineid. Veepuudus häirib selle protsessi toimimist ning muudab naha vastuvõtlikuks sellistele haigustele nagu dermatiit ja psoriaas, samuti aitab kaasa enneaegsele vananemisele.

Veejoomise puhul kardetakse sageli suurenenud koormust neerudele – eriti on see probleemiks vanematel inimestel. Kuid veejoomise piiramine neerude säästmise huvides toob kaasa hoopis vastupidise tulemuse. Kui neerudes ja põies kogunevad jääkained ja toksiinid ning samas napib vett nende väljauhtumiseks, siis loob see bakterite arenguks soodsa keskkonna ning võib põhjustada põletikku, valu ja soodustada neerukivide teket.

Seedimisprobleemide nagu soole- ja maohaavandid, soolepõletik ja refluks üheks põhjuseks on muu hulgas ka liiga vähene vee ja aluseliste mineraalide tarbimine. Lisaks on veetarbimise suurendamine üks esimesi lahendusi pideva kõhukinnisuse puhul: kui kehas napib vett, siis suureneb selle tagasihaare soolestikus. See aga muudab seedimise aeglasemaks ja väljaheite kõvaks.

Ka lihaste ja liigeste normaalseks toimimiseks on piisav veetarbimine väga oluline. Liigeste sisepinnad ja meie “vedrustus” peab olema normaalselt niisutatud. Ebapiisava veetarbimise puhul liigesekapsli taastumine aeglustub, liigesed jäävad nõrgemaks ning sellest võib tuleneda valu ja ebamugavus. Vee ja elektrolüütide puudusesse jäänud lihased hakkavad kergesti krampi minema. Sellel on väga reaalne põhjendus, miks kõik treenerid meenutavad sulle, et pead pidevalt treeningu vältel veidi vett jooma.

Tarbitava vee vajalik kogus

Nagu kõik muu meie kehas ja meie elus, peab ka veetase püsima tasakaalus. Liiga palju vett võib olla kahjulik, kuid enamasti on igapäevaelus kerge tekkima just veepuudus. Vesi kaob meie kehast pidevalt uriini, väljaheite, hingamise ja higistamisega. Veekadu suureneb soojas kliimas ja füüsilise aktiivsusega. Tasakaalu säilitamiseks tuleb kaotatud vesi tagasi saada.

Organismi veevajadus on 28–35 ml kehakaalu kilogrammi kohta. Näiteks 60 kg kaaluval inimesel on päevane veevajadus umbes 2 liitrit, 70 kg kaaluval inimesel kuni 2,5 liitrit, mida saadakse nii söökidest kui ka jookidest. Veevajadus sõltub vanusest, töö ja tegevuse iseloomust, tervislikust seisundist, ümbritsevast kliimast, suurenenud higistamisest (kuum ilm, raske kehaline töö) ja suurenenud soolatarbimisest.

 

Meie Facebooki grupis tekkis arutelu, millised on Dr Simeonsi dieedi läbinute veejoomise eelistused ja head nipid:

“Sügis-talvisel perioodil alustan iga päeva kruusitäie leige veega, millesse pigistan poole sidruni mahla ja lisan ingverit. Mõjub hästi.”

“Mina joon kraanivett, kuhu lisan sidrunit, kaneeli, cayenne’i pipart, kurki. Vahel ka maasikaid, sõstraid, jõhvikaid. Ega ta (cayenne’i pipar)  ei teegi vett eriti vürtsikaks, natuke panen suure kannutäie peale. Aga pidavat ainevahetust ergutama ja rasvu põletama.”

“Mulle meeldib kõige enam Eesti allikavesi. Eilse Veepäeva puhul allikavee varud taas täiendatud. Tulemas on ju üks kevadtalviseid pühi – paastumaarjapäev. Naistepüha, mil saab maagilist edu enda ellu meelitada. Allikaveega näo pesemine pidi andma terveks aastaks särava ja rõõsa jume.”

 

Oleme loonud Facebooki grupiDr. Simeonsi Dieedi Läbinud Grupi Kogukond”, kus on turvaline küsida küsimusi ja saada ja anda tuge selleks, et püsida heas vormis, sale ja kaunis. Ühine meie grupiga ja osale aktiivselt kommenteerides ja huvitavaid artikleid jagades!

Artikli allikad:
http://alkeemia.delfi.ee/tervis/toitumine/vesi-on-tervise-alus-veepuudus-muudab-pahuraks-ja-paksuks?id=69859351

 

Meeli Rannastu
Dieedijärgne kogemusnõustaja

By | aprill 17th, 2016|Blog|0 Comments

Leave A Comment