“Sa oled see, mida sööd” on levinud tsitaat, mida tervisliku toitumise informatsiooniga enamasti kaasas käib. Teadagi, on naise ja mehe organismid erinevad, ning selleks, et kehale pakkuda, mida vaja, tuleb nende eripärasustega arvestada. Loe, millised on naise tervisele kasulikud toiduained, mida peaks iga naine oma menüüd koostades arvestama.
- Kaunviljad on väga toitvad ja sisaldavad vähe rasvu. Igapäevaselt tuleks süüa kaunvilja 2-3 portsu päevas. 1 ports on näiteks pool klaasi aedube. Kaunviljad aitavad ennetada soolevähki, mida esineb sagedamini naistel kui meestel.
- Lehtkapsas on väga hea folaadi (ehk B9) vitamiini allikas. On teada, et foolhappe puudus raseduse ajal võib tekitada lootele aju ja/või närvikava defekte. Samuti on lehtkapsas palju C-vitamiini ning kaltsiumit.
- Beeta karoteeni sisaldavad toiduained – kõrvits, bataat ja kabatšok. Beeta karoteen omab antoksüdantset toimet, ta aitab ennetada rinnavähki ning parandab naha seisukorda.
- Linaseemned ja linaõli sisaldavad oomega 3 rasvhapet. Oomega 3 rasvhape on põletiku vastase toimega. Samuti kaitseb oomega 3 naise südant. Soovitatakse igapäevaselt lisada oma hommikusöögile värskelt jahvatatud linaseemneid.
- Rauda sisaldavad toiduained – punane loomaliha, tume linnuliha ja läätsed – on üleüldiselt väga kasulikud naise tervisele.
- Soja on rikas fütoöstrogeenide poolest. Need aitavad naise veres vähendada halva kolesterooli taset. Väga heaks loetakse sojatoode tofu (soovitan osta mahe- või ökopoest).
- Vesi on hädavajalik igale organismile, ka naise omale. Peale selle aitab vesi vähendada liigset rasva kehas. Vee joomine aitab söögiisu hoida kontrolli all ning samuti töötleb keha vee abil kehasse kogunenud rasva.
- Brokkoli on naise menüüs väga oluline köögivili, sest see sisaldab hulgaliselt kaltsiumit ja B-grupi vitamiine.
- Igat liiki kaltsium on naisele kasulik. Seda näitab asjaolu, et vanas eas on naistel liiga tihti osteoporoos. Kaltsiumit on hulgaliselt kõigis tumedates lehtköögiviljades.
- Oomega-3 rasvhappe poolest on rikas kala. Eriti sellised kalad: lõhe, skumbria, sardiinid, aga ka teised kalad. Samuti sisaldab kala palju B-grupi vitamiine, kaltsiumit, tsinki, rauda ja magneesiumit.
Dr Simeonsi dieedi välises tavaelus soovitan hoida oma menüü tasakaalus, et saada iga päev piisavalt kõiki toitaineid.
Iga täiskasvanu peaks päeva jooksul sööma järgnevat:
- Köögivilju ja rohelisi lehtvilju 5-7 portsu päevas (üks ports on umbes klaasitäis lehtvilja või pool klaasitäit mittelehtvilja).
- Puuvilju 4-5 portsu, kusjuures 1 ports on pool klaasitäit tükeldatud puuvilja või 20 g kuivatatud puuvilja.
- Täisteravilja 4-6 portsu, kusjuures 1 ports on 1 viil leiba, pool klaasi keedetud teravilja või pastat, 1 kuhjaga spl jahu.
- Kaunvilja 2-3 portsu päevas, üks ports on pool klaasi aedube näiteks.
- Piimatooteid 0-2 portsu päevas, üks ports on pool klaasi.
- Liha on soovitav süüa paar korda nädalas, kala 5 korda nädalas.
Aire Kängsep
Dr Simeonsi dieedi konsultant ja toitumisnõustaja
