Dieedisõbrad teavad, et Dr Simeonsi dieedi programmiga on võimalik kiirelt ja tervisele ohutult kaalu langetada. Paljude jaoks tekitab küsimusi, kuidas peale kaalunumbri kinnistamist tavapärase menüüplaneerimise juurde naasta, kui võimalusi on niivõrd palju. Teadlikke valikuid tehes on kaalunumbri säilitamise võti igaühe jaoks rakendatav – appi tulevad tasakaalustatud toitumise põhimõtted ning taldrikureegel. Mis need on?

Kindlat tõde ei ole ja allikate soovitused erinevad. Eesti lähtunud oma riiklike soovituste koostamisel Põhjamaade toitumissoovitustest, kus on arvesse võetud just siinse piirkonna inimeste eripärasid ning vajadusi. Taldrikureegel ja toidupüramiid täiendavad teineteist ja näitavad, kuidas toidugruppide vahekordi hoida, mida aluseks võttes on lihtsam oma söögikordi planeerida.

Üldistades võib öelda, et taldrikureegli ülesanne on aidata inimestel oma põhitoidukordi planeerida nii, et põhitoitainete proportsioonid oleksid enam-vähem paigas. Toidupüramiid annab aga vastuse selle kohta, milliseid toiduaineid oma menüüsse valida. Nende kahe kombinatsioonis peakski tekkima tasakaalustatud toidukord, mis annab kehale vajaliku energia ja vitamiinid, mineraalid, kiudained jm.

Mis on taldrikureegel?

2000.aastal Eesti Südameliidu poolt kasutusele võetud taldrikureegel soovitab taldriku jagada kolmeks, kus poole taldrikust moodustavad köögiviljad (sh salatid), veerandi valguline lisand, näiteks liha- või kalatooted ning muna ja viimase veerandi teraviljatooted või kartul.

Toidu kogused ja toitainete tasakaal sõltub palju ka liikumisharjumusest, vanusest, füsioloogiast ja toidukorrast. Taldrikureegel on pigem oluline lõuna- ja õhtusöökide puhul. Lõunasöök võiks olla energia ja toitainete mõistes hästi tasakaalustatud ja õhtusöök ei peaks olema nii energiarikas, sest õhtuse suure energiaga ei oska organism enam midagi peale hakata.

Päevas tuleks süüa kolm põhitoidukorda ja nendele lisaks ka vahepalasid. Oluline on süüa mitte liiga suuri portsjoneid, pigem on eesmärk kõht meeldivalt täis hoida kogu päeva vältel. Põletavat nälga inimene tundma ei peaks. Ühtki toidukorda täiesti ära jätta ei ole kindlasti tervislik.

Mis on tasakaalustatud toitumine?

Selleks, et tagada normaalne, mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine, peaks inimene nädala jooksul tarbima toiduaineid kõikidest toidugruppidest. Eri meetodite põhjal on toidud üldiselt jaotatud kuute rühma. Igaühel neist on oma roll täita, igas grupis on spetsiifilisi toitaineid.

Toidusoovitustes jaotatakse toidud järgmistesse gruppidesse:

Iga toidurühma sees on tähtis omakorda vaheldusrikkalt toituda ja vältida samade toiduainete valimise rutiini sattumist. Nii ei ole ohtu, et te mõnda toiduainet ignoreerite. Samuti võid iga toidurühma taasavastades leida kindlasti uusi aineid, mis võiksid toidulauda rikastada. Igas rühmas tuleks leida ports toiduaineid, mille seast koostisosi valides saab toitumist ja maitseelamusi mitmekesisena hoida.

Lisaks toidule on äärmiselt oluline anda kehale vedelikku. Parim allikas selleks on puhas vesi. Meie kehad koosnevad 60–75% ulatuses veest, mida meie keha vajab igapäevaseks funktsioneerimiseks. Kui meie menüü on veevaene, siis paljud funktsioonid kannatavad. Vett peaks täiskasvanud inimene saama 35 ml iga keha kilogrammi kohta, lapsed veelgi enam. Päevane veekogus ei pea organismi jõudma ainult joogi abil, paljud toiduained, näiteks puu- ja köögiviljad, on samuti veerikkad ja ka neist saame osaliselt oma keha veevajadusi rahuldada.

Kuidas erineb keskmise eestlase toidulaud sellest, milline oleks tervislik valik?

Eesti riiklikud toidusoovitused on esitatud toidupüramiidina, millel on toidugruppide soovituslikud toidukogused esitatud vahekorras, mis tagavad organismile vajalikud ained. Kõige lihtsam oma toidulaua mõistmiseks on võtta ette toidupüramiid ja võrrelda oma toitumist seal toodud soovitustega.

Mida tuleks süüa rohkem:

  • täisteratooteid (leib, pudrud)
  • köögivilju, sh kaunvilju
  • erinevaid puuvilju ja marju
  • värskest, jahutatud või külmutatud kalast valmistatud roogi
  • pähkleid-seemneid

Mida tuleks süüa vähem:

  • magusaid piimatooteid, nagu jogurtid ja kohukesed
  • sea- ja veiseliha (eelkõige neist valmistatud küllastunud rasvhapete- ja soolarikkaid tooteid)
  • magusaid ja soolaseid näkse
  • suhkrurikkaid karastus- ja mahlajooke

Tasakaalustatud toitumine tähendab vaheldusrikkust

Üldiselt ei tohiks tasakaalustatud toitumise saavutamine kellelegi ületamatuks saavutuseks olla. Süüa tuleks õigeid asju, õigel ajal ja õiges koguses. Tervislikkust hindav inimene toitub regulaarselt, püüab kõikidest toidugruppidest midagi oma menüüsse lisada, hoiab oma toiduportsjonid parajana ja naudib söömist. Valikuid, mida süüa, on väga palju ja alati on võimalik leida kiiresti valmivaid tervislikke roogi.

Eelistada tuleks võimalikult vähe töödeldud toiduaineid. Reeglina väheneb iga tööstusliku sammu lisandudes toidu algne toiteväärtus säilivusaja, maitseomaduste või mõnel muul majanduslikul eesmärgil. Tihti võite enda arvates süüa ühte toiduainet, aga tegelikult on selles peidus midagi hoopis muud, kuigi maitse võib sarnane olla.

Ära jäta tähelepanuta ka menüü vastavust oma päevasele energiavajadusele

Tervise Arengu Instituudil on väga head tasuta rakendused, mis aitavad edukalt tasakaalustatud menüüd planeerida, mis vastab personaalsele energiavajadusele.

Kui on soov teada saada, millised toiduained just Sinu kehale individuaalselt sobivad, et teha parimaid valikuid menüü koostamisel, soovitame Biokliiniku toidutalumatuse veretesti.

Kontroll kehakaalu üle on Sinu enda kätes läbi igapäevaste valikute – teadlik toitumine on õige tee!

Aire Kängsep
Dr Simeonsi dieedi konsultant ja toitumisnõustaja
+372 5303 84 88

Telli Dr Simeonsi dieedipakett siit