Ülekaalulisus – eestlaste üha suurenev probleem

2015.a andmete põhjal on 52% täiskasvanud eestlastest ülekaalulised. Kümmekond aastat tagasi oli osakaaluks 40%, seega ajaga on probleem suurenenud ning seda ka laste hulgas. Selleks, et seda murettekitavat statistikat muuta, saame ka ise palju ära teha, teadvustades mis probleemi põhjustab.

Mis on ülekaalulisuse tekkimise põhjused?

Ülekaalulisus ühiskonnas on seotud eluviisiga. Kui vaadata meie elu, siis see on tehtud väga mugavaks. Lapsevanemad toovad ja viivad lapsi autoga kooli ja koju või huviringi ehk panevad kogu logistika paika selliselt, mis võtab lastelt iseseisva liikumise võimaluse. Sama teevad lapsevanemad ise ja ka teised täiskasvanud.

Vähesele liikumisele lisab oma panuse ülekaalu tekkimisel ka toit. Toiduvalik poodides tervikuna on kasvanud, valik on muidugi suurenenud ka energiarikaste ja kehakaalu tõstvate toiduainete osas.

Milline on tavalise eestlase toidulaud?

Nielseni küsitluse tulemuste kohaselt peavad kõik Balti riikide elanikud oluliseks süüa rohkem värskeid ja naturaalseid toite (70 protsenti eestlastest, 61 protsenti leedukatest ja 59 protsenti lätlastest). Teisena peavad eestlased oluliseks magusaga piiri pidamist (62 protsenti), leedukad toiduportsjonite vähendamist (61 protsenti) ja lätlased väiksema rasvasisaldusega toiduainete tarbimist (59 protsenti). Tervise Arengu Instituudi hinnang on, et hoiakute ja tarbimise vahel on siin siiski vist erinevus, sest vastasel juhul ei oleks Eestis ülekaaluliste protsent sedavõrd suur ning pidevalt kasvav.

Seda, mida eestlased päriselt söövad, on raske öelda. Varasemate uuringute andmed on aga näidanud, et Eesti inimesed söövad liiga vähe puu- ja juurvilja. Varasemalt tehtud Eesti rahvastiku toitumisuuringust on selgunud, et eestimaalase toit on ühekülgne, energiarikaste toitude kogused olid liiga suured ning puu- ja köögivilju tarbiti liiga vähe.

Miks on puu- ja köögiviljade tarbimine madal?

Alates 2006. aastast on igal paaris aastal Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu raames küsitud inimeste enesehinnangulist puu- ja köögiviljade tarbimise kogust. Kuigi soovitatakse süüa 500 grammi puu- ja juurvilju päevas (300 g köögi- ja 200 g puuvilju), siis tulemus on nukker: 80% meestest ja üle 60% naistest ei söö nii palju köögivilju, kui oleks soovituslik. Puuviljadega on asi parem, kuid ikkagi 60 protsenti meestest ja 40 protsenti naistest ei tarbi piisavalt ka neid.

Põhjus, miks aga inimesed tõepoolest soovitatavast vähem puu- ja juurvilju söövad, on suuresti selles, et neid on keerukam ja aeganõudvam valmistada. Kui selle kõrval on hõlpsam valida poeletilt pitsa või muu kiirsöök, siis seda ka tehakse.

Mida teha ülekaalulisuse probleemi vähendamiseks?

Eestlaste ülekaalulisuse probleemi pole aga lihtne lahendada. Kõige olulisem on inimeste teadlikkus ning soov muuta midagi oma toidulaual. Kui inimene endast hoolib, siis küllap ka valib toite ja nende koguseid. Lasteaedades ja koolides tegeletakse toitumise õpetamisega üldjuhul väga hoolikalt. Edasi on küsimus kodudes – kas ka vanemad hoolivad sellest, mida ise söövad ja lastele pakuvad.

Teine asjaolu, mida Tervise Arengu Instituut tootjatele südamele paneb on tootearendus, mis võiks samuti silmas pidada, et tooteid võiks arendada nii, et esikohal oleks tervislikkus. Lihtsalt öeldes võiks pigem arendada tooteid, milles on vähem soola, lisatud suhkruid ja küllastunud rasvu.

Näiteks magustatud jogurtid ja kohupiimad ning kõrge rasvasisaldusega grillihad ja vorstikesed. 400-grammises maitsestatud jogurtis on keskmiselt 12 lusikatäit suhkrut. Vaevalt inimene ise oma toidu sisse sellise hulga suhkrut paneks. Sama kehtib kõiksuguste magustatud jookide kohta. Kõrge varjatud suhkru- ja rasvasisaldusega tooted on igapäevasel tarbimisel väga ohtlikud ning võiksid pigem kuuluda harva tarbitavate toitude hulka, vaid ehk kehaliselt väga aktiivsed inimesed võiks neid veidi sagedamini lubada.