Milliste vitamiinidega alistada külmetushaigused?

Parim viis külmetushaigused võita on neid tervisliku toitumise, kätepesu ja piisava puhkusega ennetada. Siiski haigestub täiskasvanud inimene viirustesse keskmiselt 3 korda, lapsed isegi kuni 10 korda aastas. Külmetusest nõrgestatud organismile multivitamiinid kasu ei too, pigem annavad viirustele jõudu. Loe lähemalt, mida soovitab Terviseuudised – milliste lisandite tarvitamine võib häda korral abiks olla.

E-vitamiin
Vitamiin E on koondnimetus teatud tüüpi rasvlahustuvatele vitamiinidele, millel on selgelt eristunud antioksüdantsed omadused. Ühtlasi osaleb see põletikuvastastes protsessides. E-vitamiinil on leitud mõningast tulemust külmetuse ennetamisel, seega on see oluline just nakatumata inimestele, kes haigetega kokku puutuvad. Vitamiin E on antioksüdantne immuunsüsteemi toetaja, mida võib toiduainetest leida näiteks taimeõlides (maisiõli), pähklites ja mandlites, seemnetes (päevalilleseemned) ja roheliste lehtedega köögiviljades (spinat). Kindlam on seda tarvitada apteegist leiduva tilga või kapsli kujul. Kuigi ühine arusaam, kui palju vitamiin E-d külmetuse vältimiseks võtma peaks, puudub, soovitatakse tarvitada ligikaudu 200 rahvusvahelist ühikut (IU) päevas.

D-vitamiin
Keha immuunsuse tugevdamiseks vajame ka D-vitamiini, mille vaeguses siinses kliimas elavad inimesed sageli on. Rohkem leidub seda looduslikult kalamaksaõlis, võis, rasvases kalas ja munakollases. Apteegist leiab vitamiin D-d kapsli, tableti, tilga, sprei ja närimistabletina, kusjuures täiskasvanud inimese vajadus võib olla isegi 100 mikrogrammi päevas. Soovituslik on võtta vitamiini vastavalt individuaalsele, vereanalüüsil põhinevale vajadusele.

C-vitamiin
Vitamiin C vajalikkus tõuseb oluliselt viirusteperioodil ja füüsilise pingutuse korral. On tõendeid, et suured C-vitamiini annused vähendavad haigestumise aega ligi päeva võrra. See vesilahustuv vitamiin omab antihistamiinseid ja põletikuvastaseid omadusi, ravides näiteks vesist nohu. Ühtlasi toetab vitamiin C keha vastupanuvõimet, aidates immuunrakkudel viirust tuvastada ja hävitada. Ideaalis omastab sobiva koguse vitamiin C inimene toiduga, eeskätt tsitruselistest, paprikast, küüslaugust, marjadest ja tomatist. Üleliigne vitamiin väljutub uriiniga, mistõttu üleannustamist pole karta. Pikaaegne C-vitamiini tarvitamine võib põhjustada ebamugavustunnet seedetraktis, kõhulahtisust ja eelsoodumusega isikutel neerukive. Üldiselt peetakse viirusteperioodil täiskasvanule vitamiin C ohutuks ja toimivaks annuseks maksimaalselt 2 grammi.

Tsink
Tsingil näib olevat võime takistada viiruse paljunemist ja külmetuse kestust juhul, kui seda päevas vähemalt 75 mg tarvitada. Parim toime avaldub siis, kui lasta tsingil aeglaselt suus imenduda. Apteegis on tsinki nii monopreparaadina kui kombinatsioonina teiste ainetega, näiteks C- ja D-vitamiiniga.

Pea meeles! Alati tasub enne rutakalt vitamiinide tarvitama hakkamist kindlaks teha, mida ja kui palju kehal tarvis on. Vitamiinid on küll eluks hädavajalikud, kuid ülemanustamine koormab keha ja parim vitamiiniallikas on siiski tervislik toit.