Kapsas aitab keha puhastada ja saledamat vormi hoida

Kapsas on figuurisõbra teadlik valik toidulaual, mille häid omadusi ei tohiks alahinnata. Tänu rikkalikkule kiudainesisaldusele ja madalale kalorsusele sobivad ideaalselt kaalulangetaja menüüsse. Dr Simeonsi dieedi 500kcal etapis on samuti osad kapsalised lubatud – hiina kapsas, valge peakapsas, lillkapsas ja nuikapsas sobivad menüüsse igati hästi.

Kapsas sobib teadlikule toitujale eelkõige oma väikse süsivesikusisalduse tõttu. 100 g valget pea- või lillkapsast annab 23–28 kcal, s.o kolmandiku kuni poole sellest, mida saab näiteks kartulit süües. See-eest on kapsad toitainerikkad ja tekitavad kiiresti küllastustunde.

Kapsalistes rohkesti vett ja vähe süsivesikuid, kusjuures viimastest peaaegu poole moodustavad seedimatud kiudained – need soodustavad soolestiku tegevust ja aitavad muu hulgas organismist ka kolesterooli välja viia. Seega võib kapsast vabalt nimetada üheks parimaks soolepuhastajaks.

Kapsalised sisaldavad lisaks glükosinolaatidele ja klorofüllile ka beetakaroteeni, luteiini ja zeaksantiini, mis toetavad nii head silmanägemist kui ka aitavad kaasa südametervise hoidmisele. Glükosinolaatide üks derivaat sulforafaan kaitseb veresooni kahjustuste eest, kuid aitab võidelda ka nt Helicobacter pyloriga, mida peetakse üheks peamiseks mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite tekitajaks. Kapsamahlas leidub ka aminohapet glutamiini, mis aitab limaskesta rakke kasvatada ning taastada.

Kapsas toetab keha puhastusprotsessi

Kapsalised toetavad aktiivselt keha puhastumist. Keha puhastus ehk detoksifikatsioon on kogu kehas toimuv protsess, mis tegeleb toksiinidega ning aitab meil väliskeskkonnaga kohaneda.

Keha puutub pidevalt kokku toksiinidega – neid saab nii väliskeskkonnast kui ka näiteks süües ja hingates, samuti sisenevad need naha kaudu ja tekivad metaboolsete protsessidega, nagu energia tootmine ja seedimine. Selle süsteemi toimimine põhineb stabiilsel, mittesoovitud või kasutatud ainete väljutamisel soolestiku, neerude või naha kaudu. See on oluline osa puhastumisest, mille tulemusel kahanevad kehas põletikulised protsessid ning väheneb koormus immuunsüsteemile ja tänu sellele kahaneb ka haiguste tekkimise risk.

Kapsalistes leidub rikkalikult glükosinolaate ehk väävlit sisaldavaid ühendeid. Sellest on tingitud ka pea- ja lillkapsa ning brokoli kibedapoolne maitse, kuid see muudab kapsalised oluliseks puhastavate dieetide koostisosadeks. Väävel on mineraal, mida vajavad maksa puhastumise kaks faasi – sulfoksüdatsioon (esimene faas) ja sulfatsioon (teine faas).

C-vitamiini rohkem kui sidrunis

Kapsas on tuntud ka väga suure C-vitamiini sisalduse poolest. 100 g värsket või hapukapsast sisaldab C-vitamiini peaaegu sama palju kui sidrun, spargel- ja lehtkapsas koguni kaks korda rohkem. C-vitamiin on antioksüdant, mis aitab võidelda vabade radikaalide põhjustatud kahju vastu, et vältida oksüdatiivse stressi tekkimist.

Oksüdatiivseks stressiks nimetatakse seisundit, kus kehal pole piisavalt antioksüdante, et võidelda oksüdatiivsete stressoritega. Viimasteks võivad olla näiteks vabad radikaalid, raskemetallid, mikrolaineline ja radioaktiivne kiirgus, keskkonna saastatus ja ebatervislikud eluviisid.

Nii võib immuunsüsteemi vastupanuvõime langeda ning pikapeale viia mõne raske haiguse kujunemiseni. C-vitamiin aitab ennetada oksüdatiivset stressi ja paljusid sellest põhjustatud südame-veresoonkonnahaigusi, diabeeti, vähki, reumatoidartriiti ja närvisüsteemi kahjustavaid haigusi.

Samuti mängib C- vitamiin olulist rolli meie kehas, et sünteesida kollageeni ja aitab kaasa haavade paranemisele. Piltlikult öeldes mõjub see nagu liim, mis hoiab koos kõõluseid, sidemeid, luid ja veresooni. C-vitamiin aitab ka nakkushaiguste ja põletike vastu võitlemisel.

Täiskasvanud inimese C-vitamiini vajaduse rahuldab 200–250 g toorkapsast päevas. C-vitamiini poolest on kõige rikkam roos- ehk Brüsseli kapsas.

Kapsas sisaldab kasulikke mineraalaineid ja vähivastaseid toimeaineid

Kapsas sisalduvad mineraalained osalevad kõikides füsioloogilistes protsessides ning aitavad korrastada organismi veemajandust. Eeskätt roos- ja nuikapsas, kuid ka punases ja valges peakapsas on märkimisväärselt kaaliumi, mis vähendab kudede veelembust ja soodustab sel moel vedeliku väljaviimist organismist.

Naatriumi leidub kapsastes vähe, mistõttu sobivad need hästi siis, kui on vaja piirata toidu keedusoolasisaldust. Peakapsa välimised lehed ja lillkapsas sisaldavad ohtralt kaltsiumi, mida organism hästi omastab. Vähemal määral leidub kapsastes magneesiumi, fosforit ja rauaühendeid, mis on just lillkapsas esindatud.

Viimasel ajal on kapsaliste perekonna taimed pälvinud suurt tähelepanu oma vähivastaste omaduste tõttu. USA Riikliku Vähiinstituudi uuringud näitavad, et peakapsas ja brokoli vähendavad rinnavähki haigestumise riski. Samuti aitab kapsas ära hoida soole- ja maovähki.

Söö kapsast nii toorelt, hautatult kui ka hapendatult

Kapsast saab toidulauale valmistada mitmel moel. Üldine reegel on, et mida vähem töödeldud, seda parem. Aurutamist võiks eelistada keetmisele ning küpsetamist praadimisele, et säilitada võimalikult palju kasulikke aineid. Kapsas sobib toorena imehästi ka salatitesse.

Kapsast saab marineerida, konserveerida või soolata, kuid eestlastele väga omane ja peamine viis kapsa valmistamiseks on hapendamine. Hapendamist peetakse toiduainete üheks tervislikumaks ja vanimaks säilitamisviisiks. Hapendatud kapsas toetab hästi mikrofloorat ja seedeprotsesse. Hapendamise aluseks on piimhappekäärimine, milles happed tekivad kapsasse selles sisalduvate suhkrute fermenteerumise tulemusena.

Hapukapsas on küll vähem vitamiine kui värskes, kuid võrreldes keedetud kapsaga on vitamiinide sisaldus suurem ning ka kevadelgi leiab hapukapsast ja selle keeduveest ohtralt C-vitamiini.

Veidi uuendusmeelsem viis kapsast valmistada on seda grillida. Selleks sobivad väga hästi väiksed värsked kapsad, mis tuleks asetada grillile ning küpsetada neid aeg-ajalt keerates umbes 20 minutit. Grillimisel kiputakse tihti toitu üle kõrvetama, mis tervisele kuidagi kasu ei too, seega tasub kapsas grillilt pigem varem kui hiljem eemaldada. Seejärel tuleks välimised kõrbenud lehed kindlasti maha koorida, kapsas suupärasteks tükkideks lõigata ning maitsestada soola, õli, veiniäädika või sidrunimahlaga.

Kasutatud materjal: Tervisliktoitumine.ee