Kui räägime liikumisest, tekib paljudel esimesena silme ette trenn – jõusaal, jooksuring, rühmatreening või mõni muu planeeritud füüsiline tegevus. Kui selleks aega ei leia, võibki tunduda, et liikumine jääb päeva jooksul tegemata.

Tegelikult on pilt palju laiem. Meie päevane aktiivsus koosneb kõigest sellest, mida teeme ärkamisest magamaminekuni: kõndimisest, treppidest, kodustest töödest, poes käimisest, aiatöödest, lastega mängimisest, koeraga jalutamisest ja paljust muust.

Seetõttu tasub trenni kõrval tähelepanu pöörata ka ühele palju lihtsamale küsimusele: kui palju ma oma tavapärase päeva jooksul liigun?

🚶 Liikumine ei võrdu ainult trenniga

Planeeritud treening on tervisele väga kasulik, kuid see on ainult üks osa füüsilisest aktiivsusest.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) järgi läheb füüsilise aktiivsusena arvesse liikumine tööl ja vabal ajal, kõndimine ja rattasõit ühest kohast teise ning ka igapäevased kodused tegevused.

See tähendab, et tervise seisukohalt ei lähe arvesse ainult see tund, mille veedad trennis. Loeb ka see, mida teed ülejäänud päeva jooksul.

Kui tööpäev möödub kaheksa tundi arvuti taga, sõidad tööle ja koju autoga ning veedad ka õhtu suuresti istudes, võib päevane aktiivsus jääda üsna väikeseks isegi siis, kui jõuad mõnel päeval trenni.

Seetõttu on kasulik vaadata tervikut: mitte ainult seda, kas ma tegin täna trenni, vaid kui palju ma täna üldse liikusin.

🪑 Miks on pikk istumine omaette teema?

Tänapäevane elu soosib istumist. Töötame arvuti taga, liigume autoga, sööme istudes ning veedame suure osa vabast ajast telefoni, arvuti või televiisori ees.

WHO soovitab täiskasvanutel vähendada istudes veedetud aega ja võimalusel asendada seda liikumisega. Oluline on, et kasu annab ka kerge intensiivsusega liikumine.

See ei tähenda, et kontoritöö tegija peaks terve päeva püsti seisma. Pigem tasub pikki istumisperioode aeg-ajalt katkestada.

Tõuse püsti, mine vett võtma, kõnni telefonikõne ajal, kasuta treppe või tee lõunapausi ajal väike jalutuskäik. Ükski neist tegevustest ei tundu eraldi võttes suur, kuid päeva ja nädala jooksul need kogunevad.

⏱️ Kui palju peaks täiskasvanu liikuma?

WHO soovitab täiskasvanutele nädalas vähemalt 150–300 minutit mõõduka intensiivsusega aeroobset liikumist või 75–150 minutit tugeva intensiivsusega liikumist. Lisaks soovitatakse vähemalt kahel päeval nädalas teha lihaseid tugevdavaid tegevusi.

Mõõdukas liikumine ei tähenda tingimata sportimist. Näiteks tempokas kõnd võib juba olla mõõduka intensiivsusega tegevus.

Samas ei peaks soovitus muutuma põhjuseks, miks üldse mitte alustada.

Kui inimene liigub praegu väga vähe, on ka väiksem aktiivsuse suurenemine samm õiges suunas. WHO rõhutab samuti, et natuke liikumist on parem kui mitte midagi ning aktiivsust tasub suurendada järk-järgult.

👣 Kas 10 000 sammu päevas on vajalik?

10 000 sammu on muutunud populaarseks päevase aktiivsuse eesmärgiks ning paljud nutikellad ja telefonid on aidanud sellel numbril veelgi kinnistuda.

Tervise seisukohalt ei ole aga olemas piiri, millest allpool liikumine justkui ei loeks.

2025. aastal avaldatud mahukas süstemaatiline ülevaade ja meta-analüüs koondas 57 uuringu tulemused. Analüüs näitas, et umbes 7000 sammu päevas oli võrreldes 2000 sammuga seotud mitmete oluliste tervisekasudega. Uuringu autorid tõid välja, et 10 000 sammu võib aktiivsematele inimestele olla jätkuvalt sobiv eesmärk, kuid 7000 sammu võib paljude jaoks olla realistlikum siht.

Kõige olulisem sõnum ei ole siiski see, kas sinu kell näitab päeva lõpuks 7000, 8000 või 10 000.

Kui liigud praegu vähe, on kasulik hakata liikuma rohkem kui seni.

Ka varasemates uuringutes on leitud seos suurema päevase sammude arvu ja paremate tervisenäitajate vahel. Seetõttu tasub sammude arvu vaadata pigem abivahendina, mis aitab märgata oma aktiivsust, mitte numbrina, mille mittetäitmine muudab päeva ebaõnnestunuks.

⚖️ Miks igapäevane liikumine on oluline ka kehakaalu hoidmisel?

Kehakaalu mõjutavad paljud tegurid ning ainult sammude arv ei määra, kas kaal langeb või tõuseb. Toitumisel on siin väga oluline roll.

Liikumine on aga üks osa päevasest energiakulust ning regulaarne füüsiline aktiivsus toetab tervist laiemalt. Liikumisel on positiivne mõju südame-veresoonkonnale, ainevahetusele, unele ja vaimsele heaolule.

Seetõttu tasub ka pärast kaalulangust mõelda mitte ainult sellele, mida süüa, vaid milline on sinu igapäevane elu tervikuna.

Püsivad tulemused sünnivad enamasti harjumustest, mida on võimalik jätkata ka tavalisel tööpäeval – mitte ainult lühikest aega suure motivatsiooni toel.

💡 Kuidas tuua oma päeva rohkem liikumist?

Alustada võib väga lihtsatest asjadest.

📱 Vaata esmalt oma praegust aktiivsust.
Telefon või nutikell annab üsna hea ettekujutuse, kui palju samme tavalisel päeval koguneb. Seda ei pea võtma hinnanguna, vaid lähtepunktina.

🚶 Lisa lühikesi jalutuskäike.
Ka 10–15 minutit korraga on parem kui mitte midagi. Jaluta pärast lõunasööki, enne tööpäeva algust või õhtul pärast sööki.

⏸️ Katkesta istumist.
Kui töötad arvuti taga, tõuse päeva jooksul regulaarselt püsti ja liigu natuke.

📞 Kõnni telefonikõnede ajal.
Üks pikem telefonikõne võib märkamatult anda päris palju samme.

👣 Kasuta treppe.
Kui see on sinu jaoks jõukohane, eelista aeg-ajalt lifti asemel treppe.

🛍️ Tee lühikesed käigud jala.
Kõiki sõite ei pea tingimata autoga tegema. Kui vahemaa ja olukord lubavad, mine poodi, tööle või mõnele kohtumisele jala.

🌿 Leia tegevus, mis sulle meeldib.
Kõndimine pole ainus võimalus. Ujumine, rattasõit, tantsimine, aiatööd, matkamine või lastega aktiivselt aja veetmine – parim liikumisviis on sageli see, mida oled valmis päriselt regulaarselt tegema.

🌱 Ära alusta liiga suurelt

Kui liikumist on seni olnud vähe, pole vaja esmaspäevast kogu elu ümber korraldada.

Palju realistlikum eesmärk võib olla näiteks üks 10–15-minutiline jalutuskäik päevas. Kui see muutub harjumuseks, saad sealt edasi liikuda.

Sama põhimõte kehtib sammude puhul. Selle asemel, et seada kohe eesmärgiks 10 000 sammu, vaata kõigepealt oma tavapärast taset ja proovi seda järk-järgult suurendada.

Liikumine ei pea olema täiuslik ega toimuma ainult trenniriietes. Iga samm, jalutuskäik ja aktiivsem valik on osa sinu päevast – ning just igapäevastest valikutest kujunevad lõpuks harjumused, mida on võimalik hoida pikalt.